Ngokuya komThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika ka-1996 (umThetho wenomboro 108 ka-1996), woke umuntu unelungelo lokuthola izabelo zemali yehlalakuhle nayikuthi abakghoni ukuzondla.
Isabelo semali sokudludliselwa kwemali kaRhulumende ebantwini abangakghoniko ukuzondla. Lemali ibhadelwa abantu abatlhagako bona bakghone ukuzithengela izinto eziziindingo zokuleya kanye nokuthola iindingo-mbala zokuphila. Izabelo zinikelwa ukusekela umnqopho womNyango okukunikela amandla kilabo abatlhagako begodu nokuqinisekisa ipilo engcono kilabo abatlhogako.
Nawenza isibawo sokurhelejwa komphakathi, ubujamo bombawi kwezeemali nebomlinganakhe namkha abathintekako buyahlolisiswa ukuqinisekisa bonyana umuntu onjalo uyavumeleka bona athole isabelo sombuso na. Lokhu kubizwa ngokuthi yi hlahlubo yamajamo kwezokuphila . Ikambiso yokuthola isabelo akukafaneli ithathe amalanga adlula kwamabili ukusukela ekulethweni kwesibawo.
Kunemihlobo emithathu yezabelo zabantwana:
A. Isabelo sokukhuliswa komntwana
B. Isabelo sokondla umntwana
C. Isabelo esiyame etlhogomelweni
TJHEJA: Izabelo zibhadelwa kubazuzi njalo ngenyanga.
A. ISABELO SOKUKHULISWA KOMNTWANA
Ihlathululo:
Isabelo sokukhuliswa komntwana sibhadelwa kubazali abakhulisa umntwana mayelana nomntwana obekwe ngaphasi kwetlhogomelo labo ngokuya komThetho wokuTlhogonyelwa komNtwana ka-1983 (umThetho wenomboro 74 ka-1983).
Iimfuneko:
Umbawi/umntwana kufanele abe sisakhamuzi seSewula Afrika ngesikhathi sokwenziwa kwesibawo.
Incwadi kamazisi enebhakhowudi eneenomboro ezili-13 yombawi kufanele ivezwe.
Umlayo wekhotho otjengisa ubujamo betlhogomelo lokukhulisa kufanele uvezwe.
USENZA KUPHI ISIBAWO SESABELO
Faka isibawo e-Ofisini lezeHlalakuhle eliseduze nalapho umbawi ahlala khona.
Nayikuthi abenzi mbawo badala khulu namkha bagula khulu bonyana bangakhamba batjhinge e-ofisini ukuyokwenza isibawo, ilunga lomndeni namkha umngani angabenzela isibawo.
Iforomo lesibawo lizakuzaliswa kukhona isiphathiswa esibuya emNyangweni.
Nasele iforomo lesibawo lizalisiwe, umbawi uzakunikela irasidi.
Irasidi kufanele ibekwe ngombana isitjengiso sokufaka isibawo.
Akunamali okufanele ibhadelwe nakwenziwa isibawo.
Nayikuthi isibawo asivunywa li-Ofisi lezeHlalakuhle, umbawi kufanele aziswe ngomtlolo ukobana kungebanga lani isibawo singakavunywa.
Umbawi unelungelo lokudlulisela phambili isiqunto sokwaliwa kwesibawo kuNgqongqotjhe wezeHlalakuhle ePhrovinsini yakhe, ahlathulule bonyana kungebanga lani angavumelani nesiqunto. Ukudlulisela isiqunto phambili kufanele kwenziwe kungakapheli amalanga ama-90 wokwaziswa ngomphumela wesibawo.
ILANGA LOKUNIKELWA KWESABELO
Nayikuthi isabelo sivunyiwe, umbawi uzakubhadelwa ukusuka ngelanga isibawo esalethwa ngalo.
NAYIKUTHI ISIBAWO SESABELO ASIKAVUNYWA
Umbawi kufanele aziswe ngomtlolo ngamabanga wokwaliwa kwesibawo sesabelo, begodu namkha aziswe nangelungelo lakhe lokudlulisela phambili isiquntwesi, emalangeni ama-90 ngemva kokwaziswa lokho.
IINDLELA ZOKUBHADELWA
Isabelo singabhadelwa ngeendlela ezilandelako:
singabhadelwa ngemali esandleni singabhadelwa ngokufaka imali ebhanka singabhadelwa ngokufaka imali eBhankeni yokuBulunga yePosini singabhadelwa ehlanganweni
TJHEJA: Nayikuthi umbawi akakghoni ukuzokuthatha isabelo sakhe, umjameli wangokomthetho uzakukhonjwa bona azosithathela umbawi ngesikhathi esijayelekileko.
UKUJANYISWA KWEZABELO
Okulandelako kungaba nomphumela wokujanyiswa kwesabelo:
amatjhuguluko ebujameni umphumela wokubuyekeza ukubhalelwa kubambisana lokha nakubuyekezwa isabelo
UKUBUYISWA KWEZABELO
Isibawo sokubuyiswa kwesabelo somrholo kufanele silethwe kungakapheli amalanga ama-90 wokujanyiswa.
AMABANGA AMAKHULU WOKUPHELA KWESABELO
Ukufa
Ukwamukelwa ehlanganweni karhulumende
Isabelo akhange silandwe bekwaba ziinyanga ezintathu zilandelana
Isikhathi sesabelo sokurholophala sesikhatjhana siphelile
Umbawi akakho eRiphabhligini isikhathi esiziinyanga ezisithandathu namkha ukudlula lapho.
UKUBUYEKEZA
Umbawi kufanele aveze enye nenye ingeniso ngesikahthi sokwenza isibawo. Lokhu kuzakuba sisekelo umNayngo ozakuqunta ngaso bonyana isabelo siyabuyekezwa na. Umbawi uzakwaziswa kungakafiki iinyanga ezintathu zelanga lokubuyekeza namkha ilanga lapho isitifikethi sepilo sizakuphuma ngalo.
B. ISABELO SOKONDLIWA KOMNTWANA
Isabelwesi sikhuliselwa ebantwaneni abangaphasi kweminyaka eli-11, abangaphasi kwetlhogomelo lomnikeli wetlhogomelo lokuthoma, begodu sizakudluliselwa ngeragelo phambili ukudlala iminyaka emithathu ukufaka abantwana abangaphasi kweminyaka eli-14, okutjho bona:
Ihlathululo:
Isabelo sokondliwa komntwana sibhadelwa umnikeli wetlhogomelo lokuthoma mayelana nomntwana ongaphasi kweminyaka eli-11. Umnikeli wetlhogomelo mumuntu onokuziphendulela kokuthoma kweendingo zomntwana, begodu ongahlobana namkha angahlobani nomntwana.
Iimfuneko:
Umntwana nomnikeli wetlhogomelo lokuthoma kufanele babe zizakhamuzi zeSewula Afrika begodu bahlale eSewula Afrika.
Umbawi kufanele abe mnikeli wetlhogomelo lokuthoma emntwaneni othintekako.
Umntwana kufanele abe ngaphasi kweminyaka eli-11 ubudala.
Incwadi kamazisi enebhakhowudi eneenomboro ezili-13 yomnikeli wetlhogomelo lokuthoma kanye nesitifikethi somntwana samabeletho esineenomboro ezili-13 kufanele zilethwe.
Umnikeli wetlhogomelo angeze enza isibawo sabantwana abangaphezu kwabasithandathu okungasi ngebakhe.
Umntwana angeze athola isabelo nayikuthi umnikeli wetlhogomelo lokuthoma akusi sisakhamuzi seSewula Afrika;
umnikeli wetlhogomelo lokuthoma uthola umrholo wokutlhogomela umntwana othintekako;
umntwana ungaphasi kweminyaka eli-11 ubudala;
umnikeli wetlhogomelo lokuthoma sele anikelwe isabelo somntwana;
umbawi akusi mnikeli wetlhogomelo lokuthoma;
ihlangano ithola umrholo ukutlhogomela umntwana.
C. IZABELO EZIYAME ETLHOGOMELWENI
Ihlathululo:
Isabelwesi sibhadelwa abazali, abazali abakhulisa umntwana, abatlhogomeli bomntwana oneminyaka ephakathi kwamunye ukuya eminyakeni eli-18, ofuna itlhogomelo lesikhathi soke ngesibanga sokurholophala ngokwengqondo namkha ngokomzimba.
Iimfuneko:
Umbawi nomntwana kufanele bahlale eSewula Afrika
Umntwana kufanele abe nonyaka munye ukuya eminyakeni eli-18 ubudala.
Umbiko wokuhlolwa kwezokwelapha oqinisekisa ukurholophala kufanele ulethwe.
Umntwana othembele etlhogomelweni angeze athlogonyelwa unomphela ehlanganweni karhulumende.
